highway of life

Soolakas vampiirlus

Kuusekese soolakas oli igati pädev :D Kuigi õhtul tekkis mul tõsiseid raskusi arusaamisega, mis toimub. Masshammustused ja kriisked.
Minek surnuaiale meenutas mulle hirmsasti Purdi mängu, kus väsinud rändurid Kaljulõhele tahtsid jõuda, kuid teel seisid silmitsi Nazgulitega.
Aga jalutuskäik ja pisikene photoshoot surnuaial ning sealt tagasitulek hüpeldes ja mingi äärmiselt totra laulu saatel oli väga vahva. Äärmiselt vahva. Kogu see pimedus ja pühadus ning kuidas me hingedest rääkisime. Isegi see, et Turgon mu kaela pures ning soon hiljem veel pikka aega tuikas, oli naljakas.
Ja varemete keskel tuiata oli ka ülilahe. Mul hakkasid silme ees lumepallid lendama...
Ja see külalisteraamatu täitmine oli tõeline peavalu... No kes kurat need küsimused välja mõtles? Hullem kui Minu Klass omal ajal oli. Ja mulle meenusid hiljem veel tervelt 2 üliolulist asja (huvitavat kogemust), mis nimistust välja jäid. Ja veel ühtteist...
Ja ülejäänud rahva saabudes Red Carpet - fotograafid joondunult staare tervitamas. Kuigi jah, ma ei viitsinud eriti ponnistada, mul oli liigagi hea koht :P
Ja meeldetuletuseks - somnikute meistrivõistlused võiduvaksamises tuleb ikkagi kunagi ära teha :D

Ja Firielil ON päkapikufetish...

Olen jätkuvalt üliväsinud, aga vähemalt magada saanud nüüdseks vahepeal :D
Õues möllavad tormituuled ning Eesti on taas uppumisohus. Tahan lund. LUND - kas kuulete sääl ülal?

Hetkemuusika: Andro Ermel - Tahan olla öö :D
Ei tea, kuis jumalaga on mul asjalood
kuid vahel tundub-keegi nagu aitab
et sinuga siin tohin olla koos
ja tunnen kuidas keegi suur meid paitab
ja südames on mingid asjalood
seal pole nii kui oli varem
üks lootus minus õrna võrku koob
mis kuulen nüüd või näen on järjest parem...

posted by me @ 12:56 AM