highway of life

mõtteid helesinise udu tagant

Eile Saatpalu & Kate´i kontsert oli super mõnus! Tekkis ehtne salongikontserdi tunne :D Kõik olid nii kenasti riides - nii laval kui publiku hulgas, laval vähene valgustus ning muusika jazzulik-estraadilik. Vahele andmeid lugude autoritest ning mõned Saatpalu traditsioonilised naljad. Minu arvates olid puudu vaid tantsivad paarid.

Unenägudel ning muusikal on kohati vist sarnased põhimõtted. Väga paljud laulud meeldivad meile nende sõnade pärast. Tunneme neis ära olukorrad, mis meie olustikku just hetkel hästi kirjeldama sobivad. Keegi teine on töö meie eest ära teinud ning meie ei pea enam leidma neid õiged kirjeldavaid sõnu. Võime vaid kaasa noogutada ja öelda, jah, nii see tõepoolest on.
Unenäod võtavad sügavalt alateadvusest hetkel mõtteis ning südameis keerlevad pildid ning genereerivad nad tervikuks ning kohati ka sürriks kokku ära. Ma ei tea kuidas on teistega, kuid minu puhul töötab see alati. Unenägusid võib nädalaid ühendada üks ja seesama lüli, millele päeval ärkvel olles nii palju mõeldud.
Lisaks kõige olulistematele ja maailma armsaimatele asjadele olid tänases unenäos lisaboonusena kergelt sürrid asjad - nt Firiel kukerpallitamas, vihjed eelseisvale Maskeraadile ning mina Pärnu jõel hiidlaine eest jooksmas (ja see ei olnud mitte üks suur sein hiidlaine, vaid pigem suur sammas, vahe, jälle suur sammas jne) ning ma tundusin üle vee liduvat.

Ülejärgmisel nädalal on kooli raames päevane ekskursioon Tartusse. Kuna ainult päevaks ei tahaks jääda, siis mõtlesin ühendada kasuliku meeldivaga. Muu hulgas näiteks tahan külastada oma lemmikut Wilde kohvikut ning loodan, et lumigi ilmutab end selleks ajaks. Tartus on lumesajuga imeilus. Tegelikult on otseloomulikult ka mujal, aga tunne on igal poole teistmoodi ja eriline. Ning mõtlesin veel otsida üles ülivana ja ülihea sõbrantsi, keda pole poolteist aastat näinud. Elud on kuidagi lahku viinud. Oleks aeg kokku saada, pudel veini võtta ning kõigest rääkida.

Hetkemuusika: Millenia Nova - I´m Dead
(super lugu. See on niii fantast millise kergelt tuima ja rahuliku ning ammu olukorraga leppinud häälel, ent siiski erilisel häälel ta ütleb "i´m dead". ja ei, ausõna, ma ei kuula seda täna juba 25ndat korda :P)

posted by me @ 7:01 AM