....
Täna möödub parvlaeva Estonia hukust 11 aastat. Aeg on läinud äärmiselt kiiresti, kuid mina mäletan seda aastate tagust varahommikut nii nagu oleks see alles värske juhtum. Kui tihti juhtub, et mäletate mingi päeva aastate tagust hommikut niimoodi detailselt?Juhtum vapustas meid kõiki ning vapustab siiani. Oleks tegelikult hea teada, et miks siis ometi nii juhtus? Tagasi see kedagi ei too, kuid annaks vähemasti omakstele teadmise.
Langetan pea mälestuseks kõikidele neile, kes hukkusid.
Hetkemuusika: Marillion - Estonia
No one leaves you
When you live in their heart and mind
And no one dies
They just move to the other side
When we're gone
Watch the world simply carry on
We live on laughing and in no pain
We'll stay and be happy
With those who have loved us today....
posted by me @ 6:37 AM
2 Comments:
Ma olin tol hommikul ilma mingi põhjuseta kell 5 üleval. Midagi teha polnud. Oli selline aeg kui netiühendus kodus näis suht utoopiline. Telekast ei tulnud midagi. Soomlased näitasid vaid teksti TV-d. Meie vallajuhid olid sel laeval. Üks tuli tagasi.
Kahjuks mäletan seda hommikut isegi ülimates detailides.. Uniselt end varahommikul üles vedanuna tuikusin kööki kohvi tegema. Ema pani teleka sisse. Ja siis tuli ning teatas mulle vaikselt, et "Estonia" läks põjha. Ma lõhkusin kohvikannu.. Ja jälle sai must võitu närviline värin, mis oli mind kuni eelmise päevani jälitanud pärast avariid.. Ja järgmised pingsad tunnid telefoni otsas.
Laeval töötasid mu klassikaaslased. Üks oli tol ööl tööl. Ta tuli tagasi. Aga neli meie kooli tudengit jäi maha. Oehh. Jahh.
Olgu lained neile kõigile kerged.
Postita kommentaar
<< Home