highway of life

unenäod i ja studentka

Päris keeruline oli öösel und saada. Selline närv oli ülikooli avalöögi pärast sees. Aga kui lõpuks magama jäin, siis ootasid mind ees toredad ja eriskummalised värvilised. Esimeses unenäos olin ema juures tööl, aga mitte seal, kus praegu, vaid seal, kus ta aastaid tagasi vanalinnas asus. Istusin mina laua taga toolil ja rääkisin kellegagi, kes oli mu kõrval, aga ei mäleta kes see oli. Siis tulid aga ruumi kaks isikut ja istusid mu kõrvallaua äärde teiselpool ja hakkasivad tööjuttu rääkima. Ja järsku mina vaatan - üks on Saatpalu! Mul mokk kohe töllakil ja jumala sillas... (No teate küll Saatpalu padufännid!) Ja siis ta istub seal mu kõrval ja laulab mulle laule. Ja mina üksisilmi vahin ja naeran. Hommikul ärgates tuli mulle "Armastuslaul" meelde - me lõpuks kokku saime eile ja mina istusin ja kuulasin...
Nagu, wow.... üks parimaid unenägusid kindlasti.
Ja teine oli pisut kummaline. See oli ka vanalinnas, aga ma pole kindel, et see Eesti oli. Igatahes majal ust ei olnud, oli ainult üks auk. Ja sinna pääses ronides. August natuke kõrgemal oli teine, hästi pisikene auk, kust läks mingi solgitoru moodi asjandus. Nagu hiljem selgus, siis visati sealt inimesi välja. Aga et sellest esimesest august sisse saada, siis pidi mingeid salajasi toksimiskoode teadma ning kui õigesti pihta said, siis magic... avanes pilu ja sealt pistis pea välja üks hästi-hästi tige mees-lohe, kes sülgas tule asemel kivisid. Ega ma rohkem eriti ei mäleta, aga tean, et pidin sinna kuskile päris-päris ülesse torni (a´la Raspuntseli tornike) minema midagi pildistama, aga mul õnnestus kuidagi ära teenida mees-lohe pahameel, kes mulle kivisid sülgas ja mu lõpuks solgitoru kaudu välja viskas.

Aga täna siis tehti minust jälle studentka. Avaaktus oli kergelt öelda B-O-R-I-N-G. Võibolla seepärast, et pooled kõned jäid esinejate korraliku hääletämbri puudumise, mikrofoni mitte küllaltki hästi töötamise või tagapool sumiseva rahvamassi tõttu kuulmata. Aga ennäe imet - lõppu hoidsin nad siiski väärt üllatuse ning sai alati super-super Ewert Sundjat kuulata :D
Ja siis nägin ma veel ka oma silmaga ära kuulsa Gil-Galadi, keda nähes mul tuli meelde, et ma siiski olen teda ka varem üheks minutiks näinud ja see leidis aset täpselt teisendamal jaanuaril käesoleval aastal, kui CCPlazas üksteisele head uut aastat sooviti.
Ja infotundi vedasid meil peamiselt tuutorid, kes meid mööda kooli lohistasid ja mõndadele tekkinud küsimustele üritasid vastata. Kursusekaaslased tundusid esmapilgul toredad - kari tüdrukuid ja kolm poissi paistsid ka. Aga see kõik ei tähenda teps mitte seda, et ma sellest õppesüsteemist veel midagi jagan. Aga eks avanädal teeb targemaks. Loodetavasti.
Oh lordy.... homme peab enne kella seitset ärkama :´( Hüvasti uni ja kohev padi! Teretulemast kooli! *köhh* põrgusse! *köhh*

Hetkemuusika: Paul B & Subway - Three Suns

posted by me @ 6:42 AM