maast ja ilmast
Hommikul lippasin paljajalu kastemärja muru sees. Maapind oli külm. Jalad hakkasid külmetama. Ometigi soendas mind pilve nurga alt piiluv päikene. Sedamoodi algas minu tänane päev.Seejärel avastasin lõuna ajal, et ainult valged liblikad lendavad. Vähemalt linnas. Vähemalt mina pole teisi näinud. Seejärel tähendati, et liblikas minu pluusi rinnal lendleb ja kekutab oma läikiva kehapinnaga. Ja kui juba, siis ei tasu ju kunagi unustada ka kõhus lendlevaid liblikaid.
Ja pisikesed valged koiliblika moodi elukid armastavad mulle end käe peale sättida.
Ja muru sees sibas töökas punasipelgate armee. Üks ronis tiku otsa ning avastas, et puit talle meeldib. Ajas oma tundlad sõjakalt vastu selle tasapinda.
Murelid ja arbuusitükk töölaual lõhnasid nii vastupandamatult
Õhtul tulin jalgsi koju. Läbi kerge vihmasaju tulin keksival sammul ja naeratus näol, vaikselt "Singing in the Rain´i" ümisedes. Piisad muudkui langesid, valgus oli nii kelmikas - tume ja hele mängisid mänge ning mahe tuul puhus rohelisi puulehti ja kõigutas neid kui hälli. Ootasin, et kusagilt piiluks ka vikerkaar, aga ei.
Ja kirsid on juba peaaegu valmis, sõstrad kohe-kohe küpsemas ja ega tikridki enam kaugel ei ole. Maasikaaeg aga on juba läbi saamas. Õunapunnid on hooajaks oma figuurile juba ümaramad vormid tekitanud. .
Ja nüüd on kätte jõudnud õhtutunnid ja peab vastu minema suurele-suurele külmale ja kollasele kuule.
Avage oma silmad ja nautige pisiasju!
Hetkemuusika: Philip Glass & Ravi Shankar - Sadhanipa
2 Comments:
Mis tähtkuju sa oled :D?
Igipõline sõnnipurakas :D
Postita kommentaar
<< Home