highway of life

nutt ja hala

Mul on selline tunne, et mind küll ajaloo peale vastu ei võeta. Ükskõik kuidas ma ka ei tahaks. Jäi ju 2 punkti selles testis soovitud tulemusest puudu. Kuid ometigi on lävend ületatud ja selles toredas teises, alla 60-punktiliste testitegijate nimekirjas püsin ma vähemalt kolmandal kohal. Ehk on mul siiski mingi õhkõrn võimalus. Pagan seda teab... Ja äkki ei saa ka filli? Kuigi lävend on ületatud... Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea...
Lihtsalt selline jube la panique tunne on. Paanitsen ja nutan parem praegu ära ja kui homme selgub, et ei saagi sisse, siis on vähemalt natukenegi kergem. Olgugi, et kõik kokku variseb. Ja hulganisti mingeid kaastundeavaldusi sel puhul vastu võtma peab. Aga vähemalt olin ma sel aastal tubli ja astusin sammukese edasi ning viisin dokumendid sisse. Ja kui seekord õnneks ei lähe, siis proovin järgmisel aastal uuesti. Või siis ka täiendavale vastuvõtule augustis. Ja pealegi alustab järgmisel aastal filmi-ja meediakool.
Nutt ja hala, nutt ja hala... Ilgelt nadi tegelt kui nüüd kõik kokku varisema peaks. No kaua võib kõik kokku variseda? Tuleks ka midagi head... Aga ei, alati on nii, et peaaegu kunagi ei vea.
Tegelt ei pea üldse paika see ütelus, et kellel ei vea armastuses, sel veab õnnemängus ja vastupidi. Minu arvates see ei toimi.
Igatahes meenutasin täna igasugu põnevaid asju, mida ma kunagi tulevikus teha tahtsin. Ehk nüüd võtan end käsile ja teen mõne neist ka ära. Vähemalt proovida võiks.
Ei aita see hala midagi... et kui ei saa sisse, siis ei saa ja kõik. Elu läheb edasi, ei mingit seismist vahepeal. Julgelt tuleb end püsti ajada ja edasi proovida. Seda sisendan ma endale igaksjuhuks.
Jaatused ja issameied :D

Hetkemuusika: Dagö - Mõnikord ei vea

posted by me @ 11:07 AM