highway of life

sinine esmaspäev

I´m having a blue Monday. Tõeliselt nõme ja nukker on olla.
Käisin hambaarsti juures, tehti üks tillukene auk korda. Töölt lonkisin jalgsi kodu poole. Väga aeglaselt. Lihtsalt mõtlesin samade asjade üle nagu ikka ja alati.
Vahel on tunne, et upun kuskile elumerelainetesse, aga seda ühtainust kätt, mis sealt välja tõmbaks, seda ei paista mitte kusagilt.
Õhtul kavatsen jälle vaadata SEDA filmi. Seda oma salajast filmi. Ja kirjutan oma kirja sahtlipõhja edasi.
Vot sedapsi. Eks läheb jälle üle mõneks ajaks ja siis tuleb tagasi. Selliseid päevi on tegelikult vaja, olgugi, et nad nõmedad on. Päris tundetu oleks üsna jube olla.

Aga eile sai Maikrahvi vaadatud. Paganama hea üritus see ikkagi on. Ja õige miis võitis kah. Kuigi tema kaksikvend oleks ka võinud võita. Ja vihma sai. Ja ühe tuttava tööd nägin galeriis ära. Ja kontserte sai kah kuulatud. Ja seda tunnet tuntud ja vaikitud sai.
Ja õhtu lõpetuseks sai veel oma auhinnakotist viimane film ära vaadatud.

Hetkemuusika: Damien Rice - The Blower´s Daughter ja Coldplay - Yellow

Your skin
Oh yeah, your skin and bones,
turn into something beautiful,
You know, you know I love you so,
You know I love you so.
----
Your skin,
Oh yeah your skin and bones,
turn into something beautiful,
And you know,For you I'd bleed myself dry.
For you I'd bleed myself dry.

posted by me @ 8:43 AM