nii külm, nii külm, seisan ja vaatan...
Üks tõeliselt varasügisene hommik oli täna. Olgugi, et kõik rohetas. Aga vihma sadas ja oli oi-oi kui külm. Kõmpisin õlgu väristades ja hambaid plagistades tööle.Päeva edenedes ilm õnneks paranes.
Tööl aknast välja vaadates märkasin, et naaberaias on üks elutu puu, mille tüve moodustavad pisut õõvastavate nägudega ühte sulavad mehe ja naise näod. Seda muidugi hoolikal vaatamisel.
Homme tõotab olla tore päev. Töörahvaga on üks suuremat sorti üritus. Ehk on ka ilma.
Ja ma kirjutan oma sahtlipõhja Sulle kirja.
posted by me @ 11:56 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home