Jaan - tule välja!
Eile sai 7km rattaga sõidetud. Väheks jäi.Aga täna siis on jaanik taas kätte jõudnud. Mulle meenusid kõik eelnevad jaanipäevad, mis peaaegu alati on olnud väga erilised ja toredad. Kõige meeldejäävam jaan oli ilmselt siis, kui olin veel väikene. Eksisime kalalt tulles kusagile metsa ära ning sattusime ühe talu õuele, mille pererahvas meid lõbusasti oma jaanikule kutsus. Söödeti kõhud uhhaad täis ning tehti lõket ning räägiti toredaid jutte ning lõpetuseks näidati veel õige teeots metsast välja kah.
Aga mul on jällegi Bullerby lapsed täna meelde tulnud.
Päikene paistab,
suvi on käes,
lehmakook laiutab koplis
*
Agda ütles, et kui enne magamaminekut ronid üheksast aiast üle, nopid üheksat sorti lilli ja paned need oma padja alla, siis näed öösel unes seda, kellega abiellud.
Britta, Anna ja minu meelest oli naljakas ronida üle üheksa aia, ehkki me olime juba ära otsustanud, kellega me abiellume. Mina abiellun Ollega ja Britta ning Anna Lasse ja Bossega.
-
Ma panin ikkagi oma üheksa lille padja alla. Need olid: üks tulikas, üks nõiahammas, üks madar, üks sinikellukas, üks karikakar, üks kivirik, üks kuldkann ja veel kaks lille, mille nimesid ma ei teadnud. Kuid ma ei näinud üldse mingit und. Olen täitsa kindel, see tuli ainult sellest, et need rumalad poisid meid naerma ajasid. Aga Ollega abiellun ma nagunii!
Eks lähen nüüd sõnajalaõit otsima! Uppelipuppelimukk!
posted by me @ 5:42 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home