Highway of Life

esmaspäev, september 24, 2007

S-T-R-E-S-S

Mul on kahtlane tunne, et seltsimees Stress on ligi astunud. Aju on õppimisest täiesti ülekoormatud. Ja tegelikku kodust ülesannet ma valmis ei jõudnudki, sest see aeg läks kõik tohutu teksti tõlkimisele, konspekteerimisele ja arusaamisele. Nüüd peaks selle ülesande ka veel ära tegema enne kui kell kukub. Loengusse ma igatahes ei jõudnud. Ja üleüldse on mul aju nii ülekoormatud, et otsustasin täna omale terve vaba päeva lubada. Omi mõtteid enam ei kuulegi. Öösel kuulen unenäos ka akadeemilist teksti. Hirmus...

Aga ega puhkust tegelt oodata ju ei ole, sest homme peab hakkama juba uueks seminariks õppima (ja materjali on tohutult!!!) ning lisaks on jätkuvalt vaja üks ettekanne valmis saada, aga see näib mulle hetkel kõige lihtsama ülesandena. Ja järgmisel nädalal hakkab see jama ju jälle peale - massiivne materjal kodutööks ja uueks seminariks!

Väikese puhkuse/keskkonnavahetuse/aju mittekoormamise lubasin endale ka nädalavahetusel, kus panin kogu oma viimase raha Pärnusse sõidu alla (nüüd siis olen vist vaene tudeng lõpuks), kus oli küll ilgelt mõnus ja sai konnata kohtades, kuhu väga-väga ammu polnud jõudnud ning vihma sadas ja tuul oli meeletu. Miinus oli muidugi see, et üht kallist inimest polnud jälle seal (neetud kartulivõtt!) ja kes teab millal sinna nüüd uuesti saab (money-money-money). Lisaks teeb südamepiina veel üks rumal mõte. Lubasin endale, et ma veel ei torma seda lahendama, aga ega ma kaua ilmselt vastu ei pea.