sügishommik
kell on 6.30 ning ma olen üleval. sellist asja, et ma sel kellaajal vabatahtlikult tõusen, pole enam päris kaua juhtunud. peale pikka vähkremist teemal "lahingtaktika" lihtsalt mõtlesin seda teha.Tegelikult on päris mõnus siin arvuti taga niimoodi, soe tekk ümber ning sidruni ja meega teed rüübates, päris mõnus istuda. Õues on päris kõva tuul, paistab, et september koputab ikka tõsiselt vastu uksi-aknaid. Nii-nii vaikne on. Tundub, et maailm on nagu välja surnud. Mitte ühtegi inimest pole veel liikumas näinud. Ainus elav akna taga on tuule käes kõikuvad puud.
Lihtne ja lohutav.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home