highway of life

vahepealsed päevad

Folgil sai käidud. Need kaks päeva, mis mina seal viibisin, ei olnudki minu jaoks sel aastal eriti erilised. No ei olnud seda suurt folgi tunnet. Nii palju kui neid esinejaid sai vaadatud, polnud ma ka just eriti vaimustuses. Nähtutest avaldasid suurimat muljet prantslased ja kodumaine Virre ilmselt. Ja need kaks kontserti, kuhu ma väga-väga tahtsin minna, aga ei tahtnud eriti väljaminekuid teha (Liisi Koikson ja Helletused; Kikas & Rannap) olevat tagantjärgi nimetatud ühtedeks parimateks kontserditeks üldse sel aastal.
Aga sellest polnud midagi, sest laupäeva varahommikul Pärnu poole sõites ei kahetsenud ma folgilt lahkumist mitte üks põrm ning mida aeg edasi tol päeval, seda vahvamaks läks. I was having the time of my life päeva lõpuks :D Niiiiii palju häid asju juhtus, et Pärnu peal ilmselt minust õnnelikumat inimest ei nähtud. Nii et teinekordki võib seda nalja teha, et folgilt Pärnusse :D
Oma vanad sõbrad-tuttavad nägin ka kõik ära lõpuks üle 2 aastase pausi. Jei! Ainult ühest lollakast küsimusest ei pääse kusagil: "Noh... kas sul siis on ka mõni noormees või?"
Mina: "Ei ole"
T: "Kuidas siis sinul ei ole? Isegi N-il on!"
Ja sellest sai päeva parool ja nokkimine.
Jube. Thank god, et selle peale eila õhtul annus Bridget Jones´i sai :D

PS! Whee... Koikson on "Väikese järve" kavaga pidi Simply Red´i soojendama :D

posted by me @ 11:46 PM